Belmulleti linn koos Ballycroy rahvuspargiga korraldas näiteks haruldase linnu teemalise ööürituse. Kõigepealt koguneti kohalikus pubis, linnukaitseametnik tutvustas olukorda, siis lobiseti ja sotsialiseeruti ja kui pimedaks läks, mindi põlde kammima. Kuulamine kestis tunnikese täielikus vaikuses ja pimeduses. Viimases punktis aga õnn naeratas ja hääl kajas üle põllu.
See haruldane lind siin Iirimaal on rukkirääk. Rukkiräägule meeldib pesitseda niidul kus on taimestik nii kõrgeks kasvanud, et ta saab sinna sisse omale jooksurajad tekitada. Isaslind otsib siis endale parima võimaliku kõlakoja ehk lohu ja hakkab rääkima - muudkui rääk-rääk ja rääk-rääk. Nii meelitab ta emaslindu ja kui pesakond on valmis, siis alustab ta uue emaslinnu meelitamist. Suve jooksul jõuab emaslind haududa kaks pesakonda ja siis lendavad kõik koos tagasi Lõuna-Aafrikasse.
Rukkirääguametnik hoolitseb selle eest, et rukkiräägul oleks võimalik pesitseda. Üks lahendustest on see, et motiveeritakse põllumehi kas jätma eraldi põllulapikest või siis vähemalt niitma nii, et rukkirääk ellu jääks. Kui niitmist alustada põllu keskelt, sõita piisavalt aeglaselt ja liikuda servade suunas, siis võib lind jõuda põgeneda. Samuti sätitakse niitmise aega, et pesakond oleks niitmise hetkeks juba jooksuvõimeline.
Sarnaseid üritusi korraldavad rahvuspark ja kogukonnad pidevalt. Info küll turistide jaoks väga hästi ei levi aga nende otsa võib siiski komistada. Igal juhul on see hea võimalus kohaliku kultuuriga tutvumiseks.
Pubi:
Linnuametnik tutvustab olukorda:
Kuulamine:
Nüüd on kuulda:
