Turvast võetakse mitmeti:
Turba ammutamine pöördkoppekskavaatoriga ja laotamine punkerlaotajaga:
Punker võib olla moodustatud ka kopast.
2. Kopaturvas, või ekskavaatorturvas ( Digger turf, bucket turf ). See on turvas mis on lõigatud ribilise ekskavaarikopaga ja laotatud samasse maha. See on tänapäeval lihtsaim ja tavalisim meetod kui ei ole käepärast keerulisemaid masinaid. See meetod on suhteliselt säästlik kuid turvas ei ole kokku surutud, seega on selle kütteväärtus ruumalaühiku kohta väiksem ehk sama kogus energiat võtab rohkem ruumi.
3. Pressturvas. Pressturvast tehakse sarnaselt nagu punkerturvast ja sarnaselt nagu seda ka Eestis tehakse. Kettsae kujulise tööorganiga ( või pisikese paljukopalise kettekskavaatori kujulise ) lõigatakse turbaviil ja pressitakse ning laotatakse see turbaväljale. Selle masina tootlikkus on suur ja see lõikab turbasse sügava vao, dreenides turvast ja lõhkudes rohukamarat, seetõttu peetakse seda liiga jõhkraks meetodiks ehk mitte piisavalt säästvaks. Piki vagu sõites võib traktoriratas sisse vajuda. Kohalikud kutsuvad seda masinat ka vorstimasinaks. Mõnel pool on selle meetodi kasumine juba keelustatud.
4.
4. Traditsiooniline meetod. Nii kutsutakse käsitsi turba lõikamist ja laotamist. Piklike turbanugadega ( spaatli, labidaga ) lõigatakse turbaviilud kas ülalt alla või paksema turbakihi korral ka horisontaalselt ehk enda eest ja asetatakse kärusse ( või traktori platvormile ). Seejärel kärutatakse turbaviilud (piklikud pätsid) põllule kuivama.
Kuivamine. Turvas laotatakse kas eelnimetatud masinate abil või käsitsi käsikäru abil põllule kuivama. Paari päeva pärast pööratakse ribad käsitsi ümber. Mõnikord asetatakse ribad ka saatu ehk tehakse väikesed indiaanionnikesed, et tuul paremini ligi pääseks. Mõnel pool sätitakse need riita. Sõltuvalt ilmast kuivab turvas ca. 2 nädalat ja siis korjatakse see kokku.
Korjamine. Kui turbaribad on kuivanud, siis pannakse need käsitsi kottidesse ja kotid veetakse traktoriga koju või kui ribad on tugevad, siis pannakse ribad ilma kottideta kärusse ja viikse koju. Seda protsessi ei ole õnnestunud veel mehhaniseerida, nii, et korjata tuleb jätkuvalt käsitsi. Muide, turbapätsid on põllul koos lambapabulatega, mis on täpselt sama värvi, nii, et pärast päevakest turbapõllul on sama tunne ja aroom nagu pärast päevakest lambalaudas.
Vedu. Turvast veetakse traktori järelhaagises kas lahtiselt või kottides. Enne kasutati vedamiseks eesleid. Seetõttu võib näha mitmel pool nn. nostalgiaeesleid koos lammastega rohtu näksimas ja aegajalt südantlõhestavalt kisamas. Turbast tehakse ka riitasid nagu meil puuhalgudest.
Kasutamine. Selliselt võetud turvast kasutatakse kütteks kodumajapidamistes, nii nagu meil puuhalge või briketti. Enamus lääne-iirlasi kasutavad kütteks sedasama kütteturvast.
Turbaribad. Nende nimetus on Iirimaal "sod" ehk Inglismaal oleks selle otsetõlge mätas. Eesti keeles meil väljakujunenud nime ei ole, seetõttu võib neid kutsuda mitmeti - riba, tükk, vorst, jupp või päts - kuid mätas oleks eksitav.
Turbajuttu mitme külje pealt:
Pildigalerii turbavõtust:
